Skip to main content

Kōrero: Te mahi kai – food production economics

Whārangi 6: Ngā wāhi me te nui o te mahi kai

Kāinga

Ko te kāinga te pokapū o ngā mahi a te iwi. Tūtū ai ngā kāinga kia tata ki ngā mahinga kai, ko te pā ka tūtata. Ka nōhia ēnei kāinga i te wā o te hōtoke, tāria ai te wā nekeneke haere ki tēnā wāhi kai, ki tēnā wāhi kai. Heoi, ko ētahi kāinga he kāinga tūturu puta i te tau, pērā i ngā kāinga tū ki te taha o te moana me ngā kāinga tū ki ngā wāhi nui te rawa.

Ngā mahi takitahi

Ka haere te tangata me tōna whānau ki te hopu manu, hopu kiore. Ka noho te mana o te kaihua (rākau mahi manu), o te ara kiore rānei ki te tangata kotahi, ki te whānau rānei. Ko te tikanga a ngā iwi ki te tonga e mea ana, nā te iti o te kai, ko ngā tāne anake ka hauhake i te kāuru.

Ngā mahi nui

Ka uru katoa atu ngā tāngata o te hapū, o te iwi rānei ki ngā mahinga kai nunui, pērā i te haerenga ā-tau ki te mahi mangō. Tata ki te kotahi kiromita te roa o ngā kupenga. Tērā tētahi haerenga ki te mahi mangō i Te Tai Tokerau, neke atu i te 1,000 ngā tāngata, e 7,000 mangō i mau. Pērā anō te rahi o te tangata ka haere ki te patu tītī. Ki te tū he hui nui pērā i te kaihaukai, te whakatuwhera pā rānei, ka whakawātea te nui whenua hei whakatipu kai.

Ko ētahi pā, pērā i ngā pā i Tāmaki-makau-rau, ka pupuri i te hia mano tāngata. He tohu tēnei nui o te tangata ki te pai o ngā tikanga mahi kai me te mōmona o te whenua.

Ki mua Whai muri: Whārangi 7. Hononga, rauemi nō waho Whai muri

Me pēnei te tohu i te whārang

Manuka Henare, Te mahi kai – food production economics – Ngā wāhi me te nui o te mahi kai, Te Ara – the Encyclopedia of New Zealand, https://teara.govt.nz/mi/te-mahi-kai/page-6 (accessed 10 June 2026).

He kōrero nā Manuka Henare, i tāngia i te 22 September 2012.