Kōrero: Te iwi Māori kei ngā tāone

Whārangi 3. Ngā kōtuitui ki ngā tāone

Ngā whakaahua me ngā rauemi katoa o tēnei kōrero

Ka tau haere te Māori ki te noho tāone, ka tahuri rātou ki ētahi rōpū tautoko. Ka hangaia ētahi rōpū hōu, hei whakahui i te Māori i runga i te kōrerorero me te mahi tahi. Ko te nuinga o ngā rōpū nei ehara i te rōpū whanaunga, waihoki, nā te ngākau hihiko ki ngā mahi a te Māori me te hiahia ki te awhi i ngā mea tauhōu ki te momo noho ki ngā tāone. Ko ētahi o ēnei rōpū ko ngā karapu Māori, ngā kaunihera, ngā komiti toko i te ora, ngā wātene, Ngā Wāhine Toko i te Ora, ngā rōpū rangatahi, hāhi hoki.

Ngā rōpū haka

Ka rata te hunga rangatahi ki ngā rōpū kapa haka, nā tō rātou hiahia ki ngā mahi me ngā tikanga a te Māori, me te whakahuihui hoki ki ētahi atu Māori. Hei tauira, nō te tau 1937 ka tū a Ngāti Pōneke ki Te Whanganui-a-Tara i raro i ngā akoako a Kīngi Tāhiwi; kāore i roa ka hau te rongo mō ā rātou mahi. E ai ki tētahi o te rōpū, he wāhi tēnei, ‘e kitea ai te kanohi Māori ki roto o te tāone.’ 1

Mai i taua wā kua tū te maha o ngā rōpū haka. I te tekau tau atu i 1950 ka hūnuku te tokomaha o ngā tāne mai i Te Tai Rāwhiti ki Ōtautahi i Te Wai Pounamu mō ngā kaupapa whakangungu mahi. I te tau 1961 ka whakatūria Te Roopu Kapa Haka o Te Kotahitanga hei whakakotahi i a rātou mā te ako i tō rātou taha Māori. Nō te tau 1986 ka tū ko Te Waka Huia ki Tāmaki-makau-rau hei whakaputanga mō ngā tikanga me ngā mahi Māori. I roto i ngā tau ko rātou me ētahi atu rōpū haka o ngā tāone ngā toa i roto i ngā whakataetae haka ā-motu.

Rōpū Tōrangapū

Kia tae ki te tekau tau atu i 1970 kua matika ētahi kaiārahi Māori ki ngā mahi mautohe. Ko tētahi ko Ngā Tamatoa i Tāmaki. I whai rātou kia akona te reo ki ngā kura, kia whakamanatia te Tiriti o Waitangi. Ka mautohe rātou i ngā rā o Waitangi i ngā wāhi whakanuia ai te rā o Waitangi.

Ngā Taura Here

Tini te Māori e noho ana ki ngā tāone kei te pūmau ki ō rātou iwi, ā, kei roto hoki i ngā nekeneke a ō rātou iwi. Hei ētahi kei runga i ngā komiti marae, he māngai rānei mō ngā mea o te iwi e noho ana ki ngā tāone ki runga i ngā poari kaitiaki o te iwi.

I ngana ētahi iwi ki te manaaki i ō rātou uri kei ngā tāone mā te whakatū taura here. Koianei ngā māngai mō rātou o te iwi kei ngā tāone e noho ana, koianei ngā rōpū ka whakakaha i ngā here ki te wā kāinga.

Te tiaki i ōu ake

I kōrero a Te Rangihau o Ngāi Tūhoe mō te whakatūnga o ngā taura here a te iwi ki ngā tāone:

‘Ka kōrero ahau mō tōku ake iwi o Tūhoe. Nō muri kē mātou hūnuku ai ki ngā tāone. I aroha atu mātou ki ā mātou tamariki kei ngā tāone e noho mokemoke ana…Koinā ka tū ā mātou rōpū ki ngā tāone hei whakahui i a rātou’ 2

He roa te taura here o Ngāi Tūhoe kei ngā tāone. Kei Tāmaki-makau-rau ko Te Tira Hōu, kei Kirikiriroa ko Te Hono-a-te-kiore, kei Te Whanganui-a-Tara ko Tūhoe-ki-Pōneke ko Tū-te-maunga-roa rānei. Ia rua tau i te wā o te Āranga ka hoki ngā rōpū nei ki ‘te wā kāinga’ ki te whakataetae me ō rātou uri i Te Hui Ahurei, i ngā haka, ngä tākaro me ētahi atu mahi. I whakatūria te hui nei kia ita tonu te taura here ki te wā kāinga.

Kei Te Whanganui-a-Tara, i kotahi ngā uri o Tainui ki raro i a Waikato ki roto o Pōneke. Ka ngana te rōpū kia mau tonu ngā here o ngā uri kei Te Whanganui-a-Tara ki te iwi kāinga. Ka tūtaki rātou ki te kōrero mō ā rātou tikanga o te iwi. He wā anō ka hoki rātou ki te kāinga ki ngā hui a te iwi.

Kupu tāpiri
  1. The silent migration: Ngāti Pōneke Young Māori Club 1937–1948; stories of urban migration. Told to Patricia Grace, Irihapeti Ramsden and Jonathan Dennis. Wellington: Huia, 2001, p. 2. › Back
  2. John Rangihau, ‘Being Māori.’ In Teo Ao Hurihuri: the world moves on: aspects of Māoritanga, edited by Michael King. Auckland: Reed, 1992, pp. 184–5. › Back
Me pēnei te tohu i te whārangi:

Paul Meredith, 'Te iwi Māori kei ngā tāone - Ngā kōtuitui ki ngā tāone', Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand, http://www.TeAra.govt.nz/mi/te-iwi-maori-kei-nga-taone/page-3 (accessed 28 March 2024)

He kōrero nā Paul Meredith, i tāngia i te 8 Feb 2005, updated 17 Feb 2015