Kōrero: Ngā pakanga o Aotearoa

Whārangi 9. Te pakanga a Tītokowaru, tau 1868–1869

Ngā whakaahua me ngā rauemi katoa o tēnei kōrero

Kei te whakahouhia e mātou te whārangi reo Māori nei

Ngā take whenua ki te tonga o Taranaki

Ko Riwha Tītokowaru tētahi rangatira nō Ngāti Ruahine i whakaaro nui ki te Pai Mārire, ā, i whawhai i ngā pakanga o Taranaki. I te tuatahi ko tana hiahia ko te rongomau, engari nā te hoake o te Pākehā ki roto o Taranaki ki te Tonga me te tīmatanga o ngā raupatu whenua, ka tahuri a Tītokowaru ki te ārai i ngā whenua Māori. I te 9 o Hune i te tau 1868 ka tutū te riri mo te mana tope rākau i te takiwā e tata ana ki Māwhitiwhiti, kātahi ka patua ētahi kaikani e toru, mate rawa. Ko ngā Māori i whakapaetia mō te mate i rere ki waenganui i a Ngā Ruahine, ki te iwi i arahina e Tītokowaru, me tana whakahē ki te tuku i a rātou ki te kāwanatanga. Whā rau atu anō ngā pirihimana i tonoa ki Taranaki, tāpiri atu ki te kotahi rau Māori nō Whanganui.

Ka tīmata te pakanga

I te 12 o Hurae 1868 ka whakaekea e Tītokowaru ngā maioro pirihimana o Turuturumōkai, e 5 kiromita mai i te pā kaha matua o ngā pirihimana mau pū ki Waihī, pātata ki Hāwera. E rua haora te roanga atu o te whakaeke i whakahaeretia i te atapō, ana, kore rawa i taea te wāwāhi ngā pakitara o te pā kaha. Tekau ngā mema o ngā pirihimana mau pū i mate, tae atu ki te kaiārahi, ki a Kāpene Frederick Ross, i mate, i mua i te wehenga o te Māori.

Te Ngutu-o-te-manu

Hei rānaki i te mate, ka whakaekea te kāinga o Tītokowaru, a Te Ngutu-o-te-manu, i te 21 o Ākuhata i te tau 1868. Nā te ua, ka whakakorea atu te whakaeke. Ka whakakorea hoki he whakaekenga tuarua. I te tuawhitu o Hepetema te whawhai whakamutunga i tākina e Rūtene Kānara Thomas McDonnell me ōna pirihimana 360 e rangatū ana. I mua i te 45 mita ki te kāinga o Ngā Ruahine ka pūhia ngā pū mai i ngā wāhi huna ki roto i te ngahere. Ka karanga wawe a McDonnell kia hoki whakamuri rātou, engari he rahi i mate, pērā i a Meiha Gustavus von Tempsky. Whai muri i tēnei hinganga, ka whakarērea e ngā pirihimana mau pū te pā kaha ki Waihī, ka hoki ki Waverley. I whakawāteatia hoki a McDonnell mai i tōna tūnga rangatira, ka whakaurua ko Kānara George Whitmore.

Moturoa

I te tuawhitu o Noema 1868 ka whakaekea e Whitmore a Titokowaru i Moturoa, ki uta mai i Waverley. Neke atu i te 300 ngā tāne – tae noa ki ngā Māori mai i Whanganui i noho ki raro i te mana o Te Keepa Rangihiwinui. Kāre he take o te whakaeketanga mā mua i whakahaeretia e Whitmore, nā te mea he tino pai rawa atu te hanganga maioro me te noho huna o ngā tangata mau pū i roto. Nā te rahi haere o ngā aitua (19 ōna tangata i mate, ā, kotahi noa iho nā Tītokowaru i mate) me te mea i mārama te kite ake kua hinga rātou, ka hoki a Whitmore ki Waverley.

Taurangaika

I muri i te takatūtanga ki Moturoa, ka neke a Tītokowaru ki te pā i Taurangaika, tata ki Nukumaru, i reira e mahia ana ētahi mahi nui ki te whakatika whenua. Tata ki te mutunga o Hānuere 1869 ka whakatata atu te ope pirihimana ki te pā, ka whakatū puni kia tawhiti atu, ka whakareri ki te pāhoro i te tīmatanga o Pēpuere. Heoi, i te wā i tīmata te pāhoro i te 2 o Pēpuere 1869, ka kitea kua mahue kē te pā. Kāre i te mōhiotia he aha te take o te mahuetanga. E ai ki a Kimble Bent, he hoia nō Amerika i tau kē, e whawhai ana i te taha o te ope taua a Tītokowaru, nā te pupūnga ake o tētahi tohe nui i te ahiahi i mua o te whawhai te take o te mahuetanga o te pā. Ko te utu, ka whakaritea kia hoki whakamuri te katoa o te ope taua ki roto i te ngahere, ā, ka mutu tonu atu i reira ngā pakanga a Tītokowaru. Heoi, nā Tītokowaru tonu i tāwharau tōna iwi i te wā i oma atu rātou ki uta mai i Waitōtara.

Me pēnei te tohu i te whārangi:

Danny Keenan, 'Ngā pakanga o Aotearoa - Te pakanga a Tītokowaru, tau 1868–1869', Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand, http://www.TeAra.govt.nz/mi/nga-pakanga-o-aotearoa/page-9 (accessed 20 April 2024)

He kōrero nā Danny Keenan, i tāngia i te 20 Jun 2012, reviewed & revised 29 Nov 2022