Tenetahi, Rāhui Te Kiri
1830/1831?–1930
Nō Ngāti Wai, nō Ngāti Whātua; he wahine whai mana, he kaiwhiwhi kaipuke, he kaikokoraho whenua
Tenetahi, Wiremu Te Heru
1826/1827?–1923
Nō Ngāti Wai; he kaiwhiwhi kaipuke, he kaihokohoko, he kaikokoraho whenua
Haurongo
I whānau a Rāhui Te Kiri i Pākiri i te takutai rāwhiti o Te Tai Tokerau, taro ake o mua atu i 1840. Ko tōna pāpā ko Te Kiri, he rangatira nō Ngāti Wai, me Te Kawerau rāua ko Ngāti Manuhiri, he karangatanga hapū nō Ngāti Whātua. Ko tōna whaea ko Pepei o tērā karangatanga hapū pea o Te Taoū, he wāhanga nō Ngāti Whātua. I taka iho ki runga i a Rāhui te mana whenua o Te Kiri i Pākiri, i Ōmaha, i Aotea (Great Barrier Island), i Hauturu (Little Barrier Island), me ērā anō o ngā motu i waho atu i te tuawhenua. I a ia e tamariki tonu ana, i noho ia ki Pākiri, ki Ōmaha me te motu o Hauturu. E tai tonu ana, ka moe ia i a Te Rua (ko Te Roa kē rānei), he tama nā Pōhuehue o Ngāti Wai. Noho ai rāua ki Pākiri, ā, mate noa te tāne i te takiwā pea i te tōmuritanga o te tekau tau atu i 1850; kātahi ka tukua ia e tana pāpā rāua ko te tuakana o Te Rua, ko Te Urunga, hei wahine mā Te Heru Tenetahi.
I whānau a Tenetahi, ko Wiremu anō tētahi o ōna īngoa, ki te motu o Aotea. E ai ki tana kī, he tama ia nā Pōhuehue, ā, he mokopuna nā Te Heru o Ngāti Taka hapū o Ngāti Wai. I kī anō ia ko Totoro tōna whaea, ā, i āta whakahē hoki ia i ngā tohe a ētahi kaiaro nei he toto Pākehā ōna. Kāti, kāre kau he kōrero hei whakamārama i te take i mōhio ai ia ki te tuhituhi me te pānui kōrero i te reo Pākehā.
Nō roto i ngā tau tōmuri o te tekau tau atu i 1860, ka noho pūmau a Tenetahi rāua ko Rāhui ki Hauturu motu, ka tīmata hoki ki te whakanoho i te kau me te poaka ki reira. I noho rangatira tahi rāua mō tētahi wāhanga iti nei o Ngāti Wai i reira e noho ana. Whakawhiwhia ana e rāua ētahi Māori, Pākehā hoki ki te mahi, ki te keri kāpia, ki te tapahi wahie me te rākau kauri hei papa, hei hoko ki Ākarana (Auckland). Nō muri i te matenga o Te Kiri, te pāpā o Rāhui, i te tau pea o 1872, ka noho rāua i tana kāinga, he whare papa i te taha tonga o Te Tītoki. Ko ētahi o ā rāua tamariki, 10 te maha, i whānau tonu i te motu. He wā i muri mai i te tau 1872, ka hangaia he waka papa mō rāua, ko te Irene te īngoa, he mea utu tētahi wāhi ki ngā whenua o Rāhui i hokona rā i te tuawhenua. Ko te hunga whakahaere i te waka ko Tenetahi rātou ko āna tama, ā, he mea whakamahi ki te hokohoko taonga i te takutai moana, ki te hari mēra rānei ki Hauturu. He wā anō a Rāhui e noho ana ki Ōmaha, ēngari ko te motu tonu tōna tino kāinga, te wāhi i whakatipua e ia āna tamariki; kua tika mai te hau, kua haere ake a Tenetahi ki te whakataki i a rātou. Ko ā rātou kūmara he rahi rongonui, he reka hoki, ā, whakatipua ana hei hoko. I whāia e rātou te kererū me te tītī.
Nā te hiahia o te Pākehā ki te motu o Hauturu, i mutu ai ngā mahi hokohoko e hia tau kē nei e whakahaereere ana kāre he raruraru. Nā tō rātou hiahia i te tīmatanga kia hoko mai i te motu hei wāhi parahau, ka tīmataria e ngā āpiha a te Karauna ngā whakariterite mō te hoko i te tau 1878. Kātahi ka ara ake tētahi raruraru nui, taumaha hoki te pīkautanga i te utu, kia kitea nō wai te whenua; i whakataetaehia e ngā ariki o Ngāti Whātua me te whānau o Tenetahi rātou ko ērā atu o Ngāti Wai i te motu e taki noho ana. I Hūrae o te tau 1880 i tukua te motu e te Kōti Whenua Māori ki a Te Hēmara Tauhia o Te Kawerau me ētahi atu o roto o ngā hapū o Ngāti Whātua. Kāore a Rāhui rāua ko Tenetahi i whakaurua ki te rārangi īngoa o ngā kaiwhiwhi karāti. Nā Rāhui me ētahi atu o Ngāti Wai i tono i Mei 1881 kia whakahaerea anō taua kēhi rā. He aha rā, kore tonu te tiati, a Te Penetana (Francis Dart Fenton), i pai kia whakataua taua take; nō tētahi nohanga tuaruatanga anō i Hune, i tukua te motu ki a Rāhui, ki a Tenetahi me tētahi tokotoru anō nō Ngāti Wai. Kotahi marama i muri mai, ka kāhititia a Hauturu hei whenua kia whiriwhiritia, hei kati i te hoko, atu i te Karauna.
I roto i ngā tau ukiuki e toru i muri mai kāre anō ngā whakaritenga a te Karauna ki te hoko i te whenua i anga whakamua. Koinei pea te take i whakatuwheratia anō ai te kēhi nei i Pēpuere o 1884, i raro i te Pire mō ngā Whakamananga me ngā Whakaritenga Motuhake (Special Powers and Contracts Bill) o 1883. Ka tukua te motu ki a Te Kawerau; ko Rāhui i whakaurua ki runga i te rārangi īngoa, kāre kau a Tenetahi. Nō te Oketopa o 1886 ka whakahaerea anō te take nei, i riro nā Te Penetana a Ngāti Wai i kōrero. Kātahi ka tukua te motu ki ngā mea o Ngāti Wai i taea e rātou te whakaatu i āta nōhia e rātou. Ko ngā īngoa tuatahi i runga i te rārangi īngoa ko ō Rāhui rāua ko Tenetahi.
Nō te rā anō i whakataua ai te take nei, e pānui pukapuka ana a Anaria Reiheke (Andreas Reischek) ki te Rōpū o Ākarana (Auckland Institute) e pā ana ki ngā manu o Hauturu. Ko Te Penetana tētahi o taua whakaminenga rā, ā, whakapuakina ana e ia te whakaaro kia hokona mai a Hauturu hei motu whakaruru mō ngā manu māori. Ka whāia tōna whakaaro e Reiheke rāua ko Thomas Cheeseman, te hēkeretari o taua rōpū rā. Ka tautokona e te pirimia, e Tā Rāpata Taute (Robert Stout). Nō te Tīhema o 1891, ka puta te whakahau a te kāwana, a Rōre Ōnero (Onslow), kia apohia atu a Hauturu hei wāhi whakaruru mō te kōtihe me ērā atu o ngā manu māori kua ngaro haere i runga i te tuawhenua.
I te tīmatanga o te tau 1891, ka tonohia a Tenetahi kia hokona a Hauturu ki te Karauna. Nā Tenetahi tonu te kōrero i whakaae ia kia hokona mō te £3,000, ko te take e nama tonu ana ia ki a Te Penetana mō te whakahaeretanga a tērā i tana kēhi i te Kōti Whenua. Ēngari i takoto rawa tana kōrero kia kaua tētahi kapa kotahi e tuwhaia kia ea rā anō aua raruraru nama. Ka akiākina e ngā kaihoko whenua a te kāwanatanga ētahi o ngā kaikarāti kia kawea te take ki te kōti kia taea te whakawehe mai ō rātou pānga. I te whakahaeretanga a te kōti i te tau 1892, ka tukua ki a Tenetahi tētehi hea kia kotahi tekau, ka tukua ki a Rāhui me tokorua o āna tamariki tētahi hea kia kotahi toru-tekau mā te mea kotahi o rātou; e ngaro ana ēnei tāngata katoa i te wā o te whakataunga. Kātahi ka hokohokona haeretia mai e ngā āpiha a te kāwanatanga ngā hea o ērā atu o ngā kaikarāti.
Nā te mea kāore i arongia atu tā rāua tono, i puta ai te whakaatu a Tenetahi, a Rāhui me ētahi atu i te 7 o Hānuere 1892, kua unuhia e rātou tā rātou whakaae kia hokona. Kātahi ka puta tā rātou pānui kia tukua mai he utu mō te tope i ngā rākau kauri i ō te motu i whakaaetia rā e Ngāti Wai hei taonga mā Tenetahi rāua ko tōna whānau. Nō te 12 o Maehe 1892 i tukua e Tenetahi rāua ko Rāhui he konotaraka tope rākau ki a S. W. Brown mō £1,000. Nō te Tīhema o 1892, ka aukatia e te ture a Tenetahi, a Rāhui me Brown mō te takahi pokanoa i te whenua; nō konei ka whakarērea e rātou te motu mō te wā poto. I te tau 1893, ka tae atu tētahi rongo pai ki a Tenetahi e pā ana ki tana pitihana ki te Pāremata, ēngari, nō te tau o muri mai, kia āhei te kāwanatanga ki te whakawhiti i ngā whai pānga o te whānau o Tenetahi ki te Karauna, ka whakamanahia te Ture Hoko o Hauturu Motu (Little Barrier Island Purchase Act) o 1894. Ko ngā hea whai moni a Rāhui, a Tenetahi rātou ko tā rāua tamāhine a Ngāpeka me ētahi tokorua i tua atu, i utua kētia ki te Kaitiaki o te Motu (Public Trustee) i Ākarana. Heoi, kīhai a Tenetahi, a Rāhui me tā rāua tamāhine i whakaae ki te nanao atu i ā rātou moni.
I te Tīhema o 1894, ā, i te roanga o te tau 1895, i whakapaetia e Tenetahi me tētahi o āna tama ki a Charles Robinson, te kaitiaki o te motu i tohungia i te tau 1893, nō te mea nāna i pupuhi, i rokiroki hoki ētahi kōtihe, kātahi ka tukua ki a Te Pura (Walter Buller), he tohunga manu. I te tīmatanga, i whakaaro kē a Gerhard Mueller, te kōmihana mō ngā whenua o te Karauna mō te takiwā ki Ākarana, i puta ai ngā whakapae a Tenetahi nā ōna whakaaro kino ki a Robinson; ko te utu a tērā mō ngā kōtihe kei raro noa atu i te utu i whakaarohia e te tama. Ēngari, ka haere nā te wā, ka panaia a Robinson e te kāwanatanga. I whakatūpatohia anō e Mueller ngā kaiwhiwhi Māori kei te takahi pokanoa rātou i taua motu; heoi kāre a Tenetahi i whakaae i tika te hoko a te kāwanatanga. Ka takoto i a Mueller ētahi huarahi kakawa hei pana atu i te whānau a Tenetahi, heoi, nāna anō i kī kāre he take o taua mahi nō te mea kua tohungia kētia te kōtihe mō te mate, oti atu.
Nā runga i te whakapae e nōhia pokanoatia ana e Ngāti Wai te whenua, ka whakahaua rātou kia haere atu i Hauturu i te 10 o Tīhema. Te mutunga iho, ka tae atu ngā āpiha a te kāwanatanga, ngā pirihimana, me ngā hōia mau pū i te tākiritanga o te ata i te 20 o Hānuere 1896; kātahi ka mauria atu a Tenetahi rātou ko Rāhui, ko ērā atu o Ngāti Wai me ētahi Pākehā i reira e noho ana, mā runga i te kaipuke Nautilus. Kāre noa iho rātou i tino whakatenetene rawa ki te haere. I tukua a Tenetahi rāua ko Rāhui i Te Kūrae-a-Tura (Devenport), wāhi o Ākarana, ēngari i oatitia atu te whakaae kia hoki atu ki te whakatahi i ā rāua kararehe, taputapu hoki.
I te roanga o te tau 1896, e pau haere ana te moni a te kāwanatanga me te mate hoki i te whakamā i runga i ngā whakariterite mō te tuku i te motu nei ki te Rōpū o Ākarana. He tohe tonu nō Tenetahi kia whiwhi ia i te moni e nama ana ki a ia, ka waihotia āna kararehe ki te motu. Nō te pānuitanga a te kāwanatanga i te karanga kia utua te tangata hei whakawātea i aua kararehe rā kia hoki mai ai ētahi o ngā moni a te kāwanatanga i pau, tere tonu te haere atu o Tenetahi ki te nuku. Waihotia ake e ia hei taunu whakamutunga māna, ko te pānga o te whiti mō te ope tirotiro a te Rōpū o Ākarana. Kua tae tēnei ope ki te motu i te Hānuere o 1897, ā, ka kitea kua haria kētia e Tenetahi tōna whare; ko te mea kotahi rawa tēnei hei nohanga.
I tohe haere tonu a Tenetahi tae noa ki te 1902; i tono moni kāpeneheihana mō āna nama me āna taonga ki te kōti whenua, ēngari ka kitea kua kore noa atu he take. E hia kē nei ngā tau, kāre a Tenetahi rāua ko tana hoa wahine, ko Rāhui e tahuri ki te tango i ā rāua moni i te Kaitiaki o te Motu. I a rāua ka kaumātuatia, ka noho rāua i Pākiri. Kāre e mōhiotia ana te rā i mate ai a Tenetahi; ēngari a Rāhui, nō te 1913 pea ka hinga. Ko te hunga i āwhinatia e ēnei raruraru katoa ko te kōtihe; putaputa ana te hua me te tini, ā, nō te mutunga o te rau tau mai i 1900, ka whakanōhia anō aua manu ki ngā motu o Taranga, o Marotiri (Hen and Chickens Islands), o Repanga (Cuvier Island) me Kapiti.


