Dictionary of New Zealand Bography logo

Kōrero: Kōhere, Hēnare Mōkena

Whārangi 1: Haurongo

Kōhere, Hēnare Mōkena

1880–1916

Nō Ngāti Porou; he kaiahu whenua, he hōia

I tuhia tēnei haurongo e Henare Kohere Swann, ā, i tāngia tuatahitia ki Ngā Tāngata Taumata Rau i te 1996. He mea whakamāori nā Ngā Tangata Taumata Rau.

I whānau a Hēnare Mōkena Kōhere i te 10 o Maehe i te tau 1880 i Te Araroa i Whanga-o-keno (East Cape). Ko ia te tuawhā o ngā tamariki a Hōne Hiki Kōhere rāua ko tana hoa wahine, ko Henarata Peretō (Bristow) o Ngāti Porou. He mokopuna ia nā te rangatira nei o Ngāti Porou, nā Mōkena Kōhere rāua ko tana wahine, ko Mārara Hinekukurangi. Ko ōna hapū ko Ngāti Piritai, ko Ngāi Tūitimatua me Te Whānau-a-Tūwhakairiora.

I kuraina a Hēnare i te kura Māori o Te Kawakawa i Te Araroa. Mai i 1895 ki 1898 pea te wā a ia i te Kāreti o Te Aute, ki te whai rā i te tikanga a tōna whānau, haere ana ki reira kura ai. I whakamātau ia i te mahi ahu whenua, ā, i kitea hoki tana māia i reira ki ngā mahi a te tauira hōia me tana toa ki te kaea i te kapa haka. He tangata tau ia ki te tākaro whutupaoro, ā, i uru atu hoki rāua ko tana tuakana, ko Poihipi Mōkena ki te tīma matua o te kura i te tau 1898.

Nō te mutunga o tana kura i Te Aute, he wā poto nei a ia e whai ana i te mahi a te tauira ako ki te ahu whenua, i te pāmu hipi a Hēmi Mātenga i te teihana o Wakapuaka i te takiwā o Whakatū (Nelson). I uru rawa a ia ki ngā mahi tākaro whutupaoro mō te porowini o Whakatū i te tau 1899. Nō muri mai ka hoki a ia ki te pāmu a te whānau i Rangiata, pukumahi ai; piri tahi tonu rāua ko tana tuahine, ko Kerenapu Kuata i ngā mahi a te pāmu. I te tau 1901 ka whakawhiwhia a ia ki te mētara parāhe me tētahi tiwhikete a te Rōpū Atawhai a te Karauna o Niu Tīreni (Royal Humane Society of New Zealand), nō te mea, nāna a Hēmi Peeti i whakaora mai i te paneke, i te Whakapai i pāea rā.

I kōwhiria a Hēnare rāua ko tana kaihana, ko Terei Ngātai mō te wāhanga Māori o te ope hōia o Aotearoa i haere ki te koroneihana o Kīngi Eruera Te Tuawhitu i te tau 1902. Nāna tonu i tohutohu, i ārahi te kapa haka o taua haerenga. He nui tonu āna reta mō ā rātau mahi i runga i te kaipuke, tae atu ki te āhua o ngā momo taunga waka i kitea e rātau. I whakarārangitia anō e ia ngā mahi whakahirahira i kitea e ia i Rānana (London). Inā kē te mārama o ana whakaatu mai mō te koroneihana i te whare monaki nui o Wehiminita (Westminster Abbey), tae atu ki tētahi haerenga o rātau ki te kāinga pae taonga o te Tiuka o Wehiminita. Nā tōna tuakana, nā Rēweti Tūhourouta Kōhere, i pānui ēnei reta i roto i te nūpepa Māori, i Te Pīpīwharauroa; ko Rēweti te ētita o taua nūpepa. I toro atu hoki a Hēnare rāua ko Terei i Parani me Peretiama; mā runga waka i haerea e rāua te awa o te Raina (Rhine). Nā tētahi āpiha Ingarihi i whakahoahoatia e rāua i Rānana i tae ai rāua ki reira.

Ka hoki mai rā a Hēnare ki Aotearoa, ka huri ia ki te mahi ahu whenua i Rangiata i te pāmu o te whānau. Nō te 12 o Āperira 1905 ka moea e ia a Ngārangi Tūrei, te tamāhine kotahi anake a Mohi Tūrei rāua ko tana wahine tuarua, a Kararaina Korimete (Caroline Goldsmith). I taua wā, he kaiako a Ngārangi i te Kura Māori i Rangitukia. Tokotoru ā rāua tamariki: ko Huinga Raupani, ko Ngārangi Putiputi me Hōne Hiki.

I te matenga o Ngārangi i te tau 1910 ka nehua ki Rangitukia. Mō tētahi wā nei kāore i āta tau te noho a Hēnare. Nō te tīmatanga o te Pakanga Tuatahi ka uru atu a ia ki te ope hōia tuarua o Ngāti Porou; ko tana taina, ko Tāwhaikura Mōkena i tomo atu ki roto ki te ope tuatahi. Nō te 9 o Hune 1915 i haina ai a Hēnare ki te haere ki te whawhai, ā, i whakatūria ia hai rūtene tuarua. I wehe atu tō rātau ope i Pōneke (Wellington) i runga i te kaipuke matua, i te Waitematā i te 19 o Hepetema.

Nō tana wehenga atu ka riro ana tamariki i tō rātau tipuna, i a Kararaina tiaki ai i te papakāinga o te whānau i Te Rerenga i Rangitukia. I konā tonu āwhina ai te hoa piri o te whānau a Apirana Ngata, ki te tautoko i te mahi ako i ngā tamariki. Mahue mai ana ko te tuakana o Hēnare, ko Poihipi hai matua atawhai mō rātau.

Ka makere atu a Hēnare mā i tō rātau tīma i Hūhi (Suez) i te 26 o Oketopa 1915. I te 16 o Hānuere 1916 ka tonoa ia ki Eremoakaha (El Moascar), ā, i te 11 o Maehe ka hono atu ia ki te Rōpū Paionia o Niu Tīreni (New Zealand Pioneer Battalion). E toru rā i muri mai ka nuku atu tō rātau tira ki Parani. Ko tā rātau mahi i te whenua o ngā Wīwī he tope rākau, he hanga, he whakatikatika hoki i ngā rua noho a ngā hōia. Hai ngā pō rātau taki huaki haere ai. I te 14 o Hepetema i tētahi anō o ngā mahi kōkiri i te Somme ka taotū a Hēnare.

I konei ka puta ngā tohu o te ihorei whai mana. Pai tonu tana āhua i a ia e takoto ana i runga i tana kauamo e whakaruru ana, he hikareti nei kei te kairuki i tētahi o ōna ringa; ko tērā o ngā ringa hoki kua pakaru kē i te matā. I mōhio tonu ia ka mate ia, ka tahuri ki te utu haere i ana nama paku, iti nei me ngā mokamoka utu o te whare kai whakangā. I puta ake tō rātau meiha a Te Rangi Hīroa (Peter Buck) ki te kite i a ia, me tana pātai hoki, 'Kei te pēhea koe, Kōhere?' Ko te whakautu a Kōhere, 'Ka nui te kino'. E ai ki ngā kōrero a te reta a te minita, a Hēnare Wēpiha Te Wainohu, 'ka whai kupu ake ia ki a Te Rangi Hīroa, ko tōna kupu tēnei: "I muri i a au e inoi ana au ki a koe ko āku tamariki, arā a Ngāti Porou katoa, me tuku e koe ki raro i taku tamaiti, i a Pēkama Kaa."' Ka hiahia ia ko tētahi o ana whanaunga o Ngāti Porou, ko Rūtene Pēkama, hai kaihautū mō tana paratunu hōia. I te 16 o Hepetema ka mate a ia i ana taotū.

He tangata tū rangatira a Hēnare, ā, ahakoa te karangatanga o te tangata, whakaaro nuitia ana ia e ngā hōia katoa o te ope taua. He tangihanga nui i whakahaeretia, ā, heke ana ngā roimata o Ngāti Porou mōna. Nā ngā tini marae o Ngāti Porou anō ia i whakanui. Kei te waiata tangi nā Apirana i tito mō ngā hōia Māori o te Rōpū Paionia, ētahi kupu kōrero anō mō te ope hōia o te Tai Rāwhiti me Hēnare Kōhere hoki. Ānei ētahi whiti o te waiata, he mea tā i Te Kōpara i te tau 1917:

E te Ope Tuatahi
Nō Aotearoa,
Nō Te Waipounamu,
Nō ngā Tai-e-Whā.
Ko koutou ēnā
E ngā Rau e rima,
Ko te Hokowhitu toa
A Tūmatauenga;
I hinga i Īhipa,
Ki Karipori rā ia.
E ngau nei te aroha,
Me te mamae.

E te Ope Tuarua,
Nō Māhaki rawa;
Nā Hauiti koe
Nā Porourangi.
I haere ai Hēnare,
Me tō "wīwī."
I puta ki te pakanga
Ki Paranihi rā ia.
Ko wai he mōrehu
Hai kawe kōrero
Ki te iwi nui e.
Taukiri e!

Kaingākautia ana tēnei waiata e ngā iwi katoa o te motu. Kei ngā matapihi ōpure o te whare karakia Mihinare o Meri (St Mary's Anglican Church) e mau ana te āhua o Hēnare Kōhere rāua ko Pēkama Kaa. Kei te riu o Waiapu kei runga ake i Tikitiki i Rangitukia te whare karakia nei e tū ana. Ātaahua ana te tiro atu ki ngā āhua o Hēnare rāua ko Pēkama e mau ana i ngā matapihi.

 

Me pēnei te tohu i te whārangi:

Henare Kohere Swann. 'Kōhere, Hēnare Mōkena - Kōhere, Hānare Mōkena', Dictionary of New Zealand Biography, first published in 1996. Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand, https://teara.govt.nz/mi/biographies/3k17/kohere-henare-mokena (accessed 28 March 2024)